1. õppida teadma - haridusega on kõik korras kui teadmiste omandamine jätkub ka pärast haridusasutuse lõpetamist, sh elust enesest (learning to know).

2. õppida tegema - tuleb õppida oma teadmisi, sh kogemuste kaudu omandatuid, leidlikult ja loovalt rakendama ning loodud lahendusi hindama kui isiklikku intellektuaalset vara (learning by doing).

3. õppida teistega koos elama - tuleb osata kohaneda tänapäevase konfliktse konkurentsimaailmaga, õppida sellega toime tulema ja meeskonnas ühiseid projekte ellu viima. Tuleb õppida avastama oma konkureerivate firmade eripära ja tunnetada samal ajal oma firma ja nende ühiseid eesmärke. Osata leida ja formuleerida probleeme ning genereerida uusi, lisaväärtust võimaldavaid lahendusi (learning to live together).

4. õppida olema iseseisev - see tähendab enda isiksuse arendamist ja oskust tegutseda senisest iseseisvamalt, otsusekindlamalt ning vastutustundega. Inimesel peab olema kontroll oma elu üle. On vaja teadmisi endast, oma võimetest ja võimalustest, oskust ennast kriitiliselt analüüsida.

Karl-Eric Sveiby, Sydney Macquarie Juhtimiskõrgkooli professor, on avaldanud oma nägemuse teadmistest järgmiselt: "Teadmised ei tähenda informatsiooni omamist. Selgesõnalise informatsiooni ülekandmist trükitud paberilehelt subjekti pähe, nimetatakse õppimiseks. Sel teel omandatud informatsioon ei tähenda veel teadmisi. Ainult kui õpitud infobittide kasutamist on kogetud, saavad need teadmisteks" (vt Sveiby, Karl-Eric. The New Organizational Wealth: Managing and Measuring Knowledge-Based Assets. San Francisco: Berrett-Koehler Publishers, 1997).

Kogu maailmas publitseeritavast tehnikainformatsioonist ilmub 80% ainult patendiinformatsiooni vahendusel. Patendiinformatsiooni väärtuseks on selles leiduvate enamuse dokumentide teadmistepõhisus. See tuleneb sellest, et firmad, teadusasutused või üksikisikud, enne kui uutele tehnilistele lahendustele patendikaitset taotlevad, kontrollivad nende rakendusi praktikas so. kas laboratoorsetes ja/või tööstuslikes tingimustes. Uute tehniliste lahenduste rakendatavuse kontroll annab kogemusliku tunnetuse ja fakte lisandunud väärtusest tootes või tehnoloogias. Samuti, näiteks, enamus tööstusomandi ametitest maailmas kontrollivad patenditaotlustes esitatud leiutiste kirjeldustes toodud uute materjalide, tehniliste või tehnoloogiliste lahenduste patentsuse määramisel nende vastavust patentsuse kriteeriumitele (uudsus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus). Teatavasti teevad rahvusvahelised korporatsioonid kogu maailmas 80% erasektoripoolsetest uutest investeeringutest teadus- ja arendustegevusse, toodavad ja kontrollivad patentidega tänases globaliseerunud maailmas enamikku maailma kõrgtehnoloogilisi lahendusi.

Patendiinformatsiooni kasutamine õpiajal kursuse- või lõputööde koostamisel suurendab õpitu kogemuslikku tunnetust ja Jacques Delors poolt eriti III sambas kirjeldatud isiksuse valmisolekut kohaneda tänapäevase konfliktse konkurentsimaailmaga, õppida selles toime tulema ja meeskonnas ühiseid projekte ellu viima.

Meie raamatukogus saate kasutada arvutitöökohta ning teile vajalikke andmebaase iseseisvaks tööks, vajadusel ka meie spetsialistide abi.