Intellektuaalomand tekib inimese vaimse tegevuse tulemusena.

Rahvusvaheliselt tunnustatud intellektuaalomandi määratlus on antud 14. juulil 1967. aastal Stockholmis alla kirjutatud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise Konventsioonis (Convention Establishing the World Intellectual Property Organization), mille Eesti ratifitseeris 25.08.1993 (RT II 1993, 25).

Vastavalt määratlusele sisaldab intellektuaalomand õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuses, teaduses, kirjanduses ja kunstis; õigusi seoses

• kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega;

• esituskunstnike poolt esitatud teoste ettekannetega, fonogrammidega, raadio- ja teleülekannetega;

• leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades;

• teadusavastustega;

• tööstusdisainilahendustega;

• kauba- ja teenindusmärkidega ning kaubanduslike nimede ja tähistega;

• kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu.

Intellektuaalomandist tulenevad õigused jagunevad:

Tööstusomandi kaitse objektid on leiutised, kasulikud mudelid, tööstusdisainilahendused, kauba- ja teenindusmärgid, ärinimed, geograafilised tähised, mikrolülituste topoloogia. Tööstusomandi kaitse eesmärk on anda neile objektidele kaitsedokumendi kehtivusajaks monopoolne seisund. Tööstusomandi õiguskaitse hõlmab ka võitlust kõlvatu konkurentsi vastu.

Kaitsedokumendid on Eestis patendikiri leiutisele ja tunnistus kaubamärgile, kasulikule mudelile, tööstusdisainilahendusele, mikrolülituse topoloogiale, geograafilisele tähisele.

Kaitsedokumente annab välja selleks volitatud asutus, Eestis - Patendiamet.

Intellektuaalomandi kaitse on kehtiv oma riigi või teose päritolumaa territooriumil ning oma riigi kodanike ja alaliste elanike suhtes.

Pariisi konventsiooni alusel sõlmitud erikokkulepped ja lepingud hõlmavad

• Rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourgi kokkulepe (Strasbourg Agreement Concerning the International Patent Classification), sõlmitud 1971, parandatud 1979. Eesti liitus kokkuleppega 27.02.1997 (RT II 1996, 4). Nimetatud kokkuleppe alusel ühines Eesti Vabariik Rahvusvahelise Patendiklassifikatsiooni Spetsiaalse Liiduga (IPC Liit).

• Mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (Budapest Treaty on the International Recognition of the Deposit of Microorganisms for the Purposes of Patent Procedure) sõlmiti 1977, parandati 1980. Eesti liitus lepinguga 14.09.1996 (RT II 1996, 14/15). Nimetatud kokkuleppe alusel ühines Eesti Vabariik Mikroorganismide Patendiekspertiisiks Deponeerimise Rahvusvahelise Tunnustamise Liiduga (Budapesti Liit). 

• Patendiõiguse leping (Patent Law Treaty (PLT)) Eesti allkirjastas 2.06.2000 Genfis, ratifitseeritud 14.04.2003 (RT II, 04.03.2003, 6, 22 ), jõustunud 28.04.2005.

• Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe (Madrid Agreement Concerning the International Registration of Marks). Kokkulepe sõlmiti 1891, vaadati läbi 1900 Brüsselis, 1911 Washingtonis, 1925 Haagis, 1934 Londonis, 1957 Nizzas, 1967 Stockholmis ning parandati 1979 Stockholmis. Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (Protocol Relating to the Madrid Agreement Concerning the International Registration of Marks) sõlmiti 1989. Eesti ühines Madridi protokolliga 27.07.1998, protokoll jõustus Eesti Vabariigi suhtes 18.11. 1998 (RT II 1998, 36). Madridi kokkuleppe ja/või Madridi kokkuleppe protokolliga ühinenud riigid moodustavad Madridi Liidu.

• Märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (Nice Agreement Concerning the International Classification of Goods and Services for the Purposes of the Registration of Marks) sõlmiti 1957, parandati 1967 Stockholmis, 1977 ja 1979 Genfis. Eesti Vabariik ühines Nizza kokkuleppega 27.05.1996 (RT II 1996, 4). Nimetatud kokkuleppe alusel ühineti Märkide Registreerimisel Kasutatava Kaupade ja Teenuste Rahvusvahelise Klassifikatsiooni Spetsiaalse Liiduga (Nizza Liit).

• Kaubamärkide kujundlike elementide rahvusvahelise klassifikatsiooni Viini kokkulepe (Vienna Agreement Establishing an International Classification of the Figurative Elements of Marks), 1973.

• Kaubamärgiõiguse leping (Trademark Law Treaty) sõlmiti 1994 Genfis. Eesti suhtes jõustunud 07.01.2003.

• Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise deponeerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioon (Hague Agreement Concerning the International Deposit of Industrial Designs). Kokkulepe sõlmiti 1925 Haagis, eraldi redaktsioonid 1934 Londonis, 1960 Haagis, 1961 Monacos, 1967 Stockholmis (parandatud 1979), 1999 Genfis. Eesti suhtes jõustunud Genfi redaktsioon alates 23.12.2003.

• Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkulepe (Locarno Agreement Establishing an International Classification for Industrial Designs), sõlmiti 1968, parandati 1979. Eesti liitus kokkuleppega 31.10.1996 (RT II 1996, 23). Nimetatud kokkuleppe alusel ühines Eesti Tööstusdisainilahenduste Rahvusvahelise Klassifikatsiooni Spetsiaalse Liiduga (Locarno Liit).

• Päritolunimede kaitse ja nende rahvusvahelise registreerimise Lissaboni kokkulepe (Lisbon Agreement for the Protection of Apellations of Origin and their International Registration), sõlmiti 1958, vaadati läbi 1967 Stockholmis, täiendati 1979.

Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organization - WTO) astus jõusse 1.01.1995, GATTi (General Agreement on Tariffs and Trade) läbirääkimiste Uruguay vooru tulemusena. WTO hallatavad lepingud on GATT (algselt jõustunud 1.01.1948), GATS (General Agreement on Trade in Services) ja TRIPS (Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights, Including Trade in Counterfeit Goods). TRIPS e Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping on kõige ulatuslikum seni sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe intellektuaalomandi kaitse alal. Eesti sai WTO 135-ndaks liikmesriigiks 13.11.1999 (RT II 1999, 22, 123 ja lisavihikud I ja II).

Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni vaheline kokkulepe (Agreement between the World Intellectual Property Organization and the World Trade Organization) sõlmiti Genfis 1995. Lepingut haldavad WTO ja WIPO.

Euroopa Nõukogu hallatav Piiriülese televisiooni Euroopa konventsioon (European Convention on Transfrontier Television, Strasbourg 1989) jõustus Eesti suhtes 1.05.2000. Piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni muutmise protokoll (Protocol Amending the European Convention on Transfrontier Television, Strasbourg 1998) ei ole veel jõustunud, protokolli ratifitseerimise seaduse võttis Riigikogu vastu 09.12.1999. Konventsioon ja selle muutmise protokoll avaldati RT II, 1999, 27.

Rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooniga /International Convention for the protecion of New Varieties of Plants ühinemise seaduse võttis Riigikogu vastu 15.03.2000 (RT II, 2000, 7). Konventsioon sõlmiti 1961 Pariisis, Genfis parandati 1972 ning vaadati läbi 1978 ja 1991. Konventsiooniga liitudes ühines Eesti Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liiduga (UPOV - The International Union for the Protection of New Varieties of Plants) 24.09.2000.

Rahvusvahelist koostööd intellektuaalomandi kaitse alal koordineerib Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon - WIPO (World Intellectual Property Organization). WIPO asutamise konventsioonile kirjutati alla 1967. aastal Stockholmis ja täiendati 1979. aastal. Vt WIPO liikmesriigid. Eesti Vabariik liitus WIPO asutamise konventsiooniga 05.02.1994 (RT II 1993, nr 25).

WIPO hallatavad tähtsamad rahvusvahelised lepingud on:

• Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (Berne Convention for the Protection of Literary and Artistic Works). Konventsioon sõlmiti 09.09.1886, täiendati Pariisis 04.05.1896, redigeeriti Berliinis 13.11.1908, täiendati Bernis 20.03.1914, redigeeriti Roomas 02.06.1928, Brüsselis 26.06.1948, Stockholmis 14.07.1967 ja Pariisis 24.07.1971 ning parandati Pariisis 28.09.1979. Eesti Vabariik taasühines konventsiooniga 26.10.1994 (RT II 1994, 16/17), selle alusel taastati Eesti Vabariigi liikmelisus konventsiooni põhjal moodustatud Berni Liidus. 

• Teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon (International Convention for the Protection of Performers, Producers of Phonograms and Broadcasting Organizations, Rooma 1961, konventsioon jõustus Eesti suhtes 28.04.2000 (RT II 1999, 27).

• Fonogrammitootjat fonogrammi loata paljundamise vastu kaitsev konventsioon (Convention for the Protection Producers of Phonograms Against Unauthorized Duplication of Their Phonograms, Genf, 1971, konventsioon jõustub Eesti suhtes 28.05.2000 (RT II, 1999, 27).

• Satelliidi kaudu ülekantavate programme kandvate signaalide levitamise konventsioon (Convention Relating to the Distribution of Programme-Carrying Signals Transmitted by Satellite), Brüssel, 1974.

• Audiovisuaalsete teoste rahvusvahelise registreerimise leping ehk filmide leping (Treaty of the International Registration of Audiovisual Works, Genf, 1989).

• Olümpiasümbolite kaitse Nairobi kokkulepe (Nairobi Treaty of the Protection of the Olympic Symbol), 1981.

• Intellektuaalomandi leping integraalskeemide valdkonnas (Treaty on Intellectual Property in Respect of Integrated Circuits) sõlmiti 1989 Washingtonis, leping ei ole veel jõustunud.

• WIPO autoriõiguse leping (WIPO Copyright Treaty, Genf, 1996) ei ole jõustunud, lepingule allakirjutanud riikide hulgas on ka Eesti.

• WIPO esituste ja fonogrammide leping (WIPO Performances and Phonograms Treaty, Genf, 1996) ei ole jõustunud, Eesti on lepingule alla kirjutanud.

• Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (Paris Convention for the Protection of Industrial Property) sõlmiti 20.03.1883 Pariisis, vaadati läbi 1900 Brüsselis, 1911 Washingtonis, 1925 Haagis, 1934 Londonis, 1958 Lissabonis, 1967 Stockholmis ning parandati 1979 Stockholmis. Pariisi konventsioon on ajalooliselt esimene ja tähtsaim kokkulepe tööstusomandi kaitse valdkonnas. Eesti taasühines Pariisi konventsiooniga 24.08.1994 (RT II 1994, 4/5). Nimetatud kokkuleppe alusel taastati Eesti Vabariigi liikmelisus konventsiooni alusel moodustatud Rahvusvahelises Tööstusomandi Kaitse Liidus.

Eestis on vastu võetud järgmised intellektuaalomandi õiguskaitset reguleerivad seadused:

• Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seadus - jõustus 01. 05. 2004

• Autoriõiguse seadus - jõustus 12.12.1992

• Kaubamärgiseadus - jõustus 01.10.1992

• Patendiseadus - jõustus 23.05.1994

• Kasuliku mudeli seadus - jõustus 23.05.1994

• Tööstusdisaini kaitse seadus - jõustus 11.01.1998

• Mikrolülituse topoloogia kaitse seadus - jõustus 16.03.1999

• Geograafilise tähise kaitse seadus - jõustus 10.01.2000

• Konkurentsiseadus - jõustus 01.01.1994

• Sordikaitseseadus - jõustus 10.04.1994

• Põllumajandusloomade aretuse seadus - jõustus 25.06.1995

• Reklaamiseadus - jõustus 01.01.1998

• Elektroonilise side seadus - jõustus 01.06.1999

• Ringhäälinguseadus - jõustus 15.06.1994

Tööstusomandi küllaldase kaitse tagamiseks Eestis oleks vaja veel vastu võtta:

• Töösuhete leiutiste seadus;

• Riigikaitsealaste leiutiste seadus;

• Tehnoloogia ülemineku seadus koos tüüplitsentsilepinguga.

Eesti Patendiraamatukogus on võimalik lugeda rahvusvaheliste lepingute ja intellektuaalomandi kaitse alaste seaduste tekste mitmes erinevas keeles, samuti intellektuaalomandi kaitset käsitlevaid eesti- ja võõrkeelseid raamatuid ning perioodikat ("Industrial Property Laws and Treaties", "Patent World", "Trademark World" jt).